EestiEnglishРусский
Tere tulemast Antsla tantsuselts Pärliine koduleheküljele!

Tants on keha luule.
Keha on keel,
mida kõneleb kõiksus:
kuule, tunne ja näe. (Doris Kareva)

TANTS

KEHAKOOL
Eesti tantsu treeningtunni ülesehitus ja metoodika kasutamine.
Kasutame peamiselt Ullo Toomi, Ilma Adamsoni ja Mait Agu treeningsüsteeme.
Eesti rahvatantsu põhiliikumised ringjoonel, diagonaalil, maleruudus, viirgudes üle saali. Rakendatakse abistavaid, juurdeviivaid harjutusi põhisammude omandamiseks ja tehnika täiustamiseks.
Oluline rõhk on eesti põhisammude ja võtete "õigekirja" ja karakteri omandamisel, töö koordinatsiooniga.
Treeningut ilmestavad lühikombinatsioonide õppimine, mis tihtipeale luuakse improviseeritult treeningu käigus tantsijate tasemest, võimekusest ja tunni õhkkonnast lähtuvalt.
Kasutatakse õiget eesti tantsu terminoloogiat e oskussõnastikku.


EESTI TANTS
Folkloorse tantsu õpe peamiselt Kristjan Toropi raamatu "Viron vakka" põhjal.
Eesti folkloorsed laulu-ja tantsumängud Tiiu Pärnitsa juhendmaterjalide  "Lapse esimesed tantsusammud" alusel.
Seltskonnatantsud Paul Bobkovi õppematerjalide põhjal.


KLASSIKALISE TANTSU TREENING
Tutvustame klassikalise tantsu jalgade ja käte positsioone ning sooritame nendes positsioonides klassikalise tantsu ABC harjutusvara rühi, plastika ja painduvuse ning liigutustehnika väljaarendamise ja täiustamise eesmärgil. Klassikalise tantsu treeningpõhja omamine/valdamine tagab väljendusliku tantsutehnika ning abistab teiste tantsustiilide kiiremal omandamisel.   


ERNST IDLA TREENINGSÜSTEEM. Ernst Idla 8.aprill 1901. - 5.detsember 1980.
IDLA CREDO -
Mina olen pedagoog ja minu töö ülesandeks on liikumise abiga kasvatada ja arendada noorust harmooniliseks inimeseks, tarvitades selle töö lõppsihiks mitmekülgselt erinevaid vaheldusrikkaid liikumise (võimlemise) harjutusi, et saavutada harmooniline ja loomulik inimene kui isiksus. Loe E.Idla credost ja harjutusvarast: http://www.idlaselts.ee/

 
VABATANTS
Vabatants on loovtants, kus läbi tantsu väljendatakse tundeid ja emotsioone. Tantsija õpib enda keha tundma ning vabalt ja loomulikult liikuma.
Baseerub modern-, nüüdis-, vaba-, loov-, kontakttantsul ja/või improvisatsioonil. Vabatants eeldab mõtestatud ja läbitunnetatud tervikut (liikumine, muusika, kostüüm). Võimaldame tantsijatel avastada oma loovus, luua grupitöid eksperimenteerides. Julgustame noori looma oma koreograafijaid, andes selleks protsessiks kätte abistavad juhiseid. 


ESTRAADITANTS
Stiliseeritud lavatants; show-, karakter- ja rahvatantsu elemente sisaldavad tantsunumbrid. Estraaditantsu iseloomustavad efektsus, kergus, pidulikkus ja atraktiivsus. Olulised on kostüüm, joonised ja sünkroonsus.


KARAKTERTANTS
Mustlastantsule on omane tempo kasvamine, finaal on reeglina väga kiire. Põhitöö on suurel seelikul ja randmeliigutustel, lisaks õlavärinatel, rõhklöökidel ja tempokamates kohtades ka hüpetel. Mustlastants on segu paljude kultuuride rahvatantudest. Mustlastantsu tantsitakse kingades või paljajalu. Omandame mustlastantsu põhisamme, käte ja seelikutööd ning õpime koreograafiat.
Pärliine tantsuõpetaja Leili Väisa on mustlastantsu põhisamme ja koreograafijaid omandanud Lehti Kostabi mustlas-ja flamenkotantsu suvelaagrites. Lehti Kostabi juhib ja juhendab Tallinnas tantsuklubi Airoso

Mustlaskultuuri uurijad on märkinud tihedat ja orgaanilist seost mustlaste kultuuri ja selle rahva kultuuri vahel, kelle hulgas mustlased elavad. Kaasaegsete teaduslike uuringute tulemusena peetakse Indiat iidsete mustlaste väljarändamise paigaks. Sealt liikusid mustlased läbi Afganistani, Pärsia ja Türgi Euroopasse. Selle migratsioonilise protsessi kulminatsiooniks peetakse 10.-11.sajandit. Venemaa territooriumile asusid mustlased elama põhilises osas 17.sajandi lõpul. Esimesed valitsuse ukaasid Venemaal elavate mustlaste kohta on välja antud 18.sajandi 30.-ndatel aastatel.Kui Lääne-Euroopas sattusid mustlased julmade tagakiusamiste ja repressioonide ohvriteks, siis Venemaal suhtuti neisse suhteliselt talutavalt. Mustlased olid osavad käsitöölised ja suurepärased hobuste tundjad. Venemaa üldsuse silmis on aga mustlaste kõige tähtsamaks rolliks siiski nende muusika-, laulu- ja tantsukunst. Esimene professionaalne mustlaskoor loodi 1774.a.krahv Orlovi poolt. Mustlaskoori repertuaar koosnes algselt vene rahvalauludest ja vene heliloojate (Glinka, Dargomõžski, Varlamov, Guriljov) romanssidest. Mustlased vältisid oma rahvalaulude esitamist laval. 1931.a. avati Moskvas riiklik mustlasteater “Romen”. Jätkuvalt on Venemaal kollektiive ja soliste, kelle repertuaari kuuluvad mustlaslaulud ja tantsud. Laulud ja tantsud väljendavad rõõmu ja kurbust, meeleheidet ja argiaskeldusi, kirge ja vaba tahet. Traagika on seotud üksinduse, pereliikmete kaotuse, õnnetu armastuse, naiste solvangute ja meeste vägivallaga. Siiski esineb ka palju huumorit ja teravat nalja. Laulud jagunevad lüürilisteks ja tantsulauludeks. Tantsulaulud algavad enamasti aeglaselt , tempo kiirenedes võib laulust kasvada koreograafiline liikumine, kus tantsija saab näidata tulist temperamenti. Mustlaslaagri ehk taborilaule iseloomustab tihti instrumentaalsaate puudumine (tõlgitud raamatust “Narodnõje pesni russkih tsõgan”). Mustlastantse esitati instrumentaalsaatega, mitte laulu saatel või siis laulu lõpus, kus korrati ainult refrääni. Allikas: http://airoso.net/

Külalisõpetaja on Pärliines mustlastantsu treening-ja põhisammutunde andnud ja andmas Svetlana Zaikova Tartu tantsuklubist Maljarka. Juhendaja Svetlana Zaikova õpetajateks on olnud Lehti Kostabi, Ilze Zarina ja Irina Lisovskaja. Maljarka koduleheküljelt saame lisaks teada: vene mustlastants ja kultuur oli ainult mustlastekeskne 18. sajandi lõpuni. Vene poeet Puškin kohtus rändavate mustlastega ning tõi nende kultuuri aadlikele lähemale. Edaspidi kutsus vene aristokraatia mustlaseid enda koosviibimistele esinema. Nõudlus mustlaskultuuri järgi tekitas konkurentsi ning kultuuri mitmekesisust, hakati võtma tantsutunde. Allikas: http://maljarka.wordpress.com/

SWINGTANTS
1930.-1940. aastate populaarseks muusikastiiliks oli swing. Sellise muusika järgi tantsimiseks sündis swingtants lindy hop, mis on nime saanud esimese transatlantilise lennu 1927.a. sooritanud Charles Lindbergh’i järgi. Lindy hoppi tantsiti 1920-1940. aastatel Ameerikas New Yorgi Harlemi linnaosas Savoy tantsusaalides. Tuntud paaristants rock'n'rolli ja jive'i eelkäijana. Mustanahaliste tantsustiil, mis suri praktiliselt välja 60. – 70. aastatel, kuid elas üle taassünni. Tänaseks levinud üle maailma.
Pärliine esipaar oli Kaia Lepik ja Peep Ploom, kes on osalenud mitmetel rahvusvahelistel võistlustel edukalt sh kahel korral maailmameistrivõistlustel Rootsis ja Ameerikas.
Pärliine aktiivne tegelemine lindy hopiga kui võistlustantsuga, on hetkel soikunud peamiselt inimressursside puudumise tõttu. Taastanud oleme lindy hopi tunnid treening-ja sotsiaaltantsuna, kus siis teatud vabamal treeningperioodil õpime lindy hopi põhisamme ja kombinatsioone.  Loodame lindy hopiga tegelemise järjepidevust treeningplaanis taastada 2013_2014 õppeaastal, mil peaks peatreeneri õpingukoormus Tartu Ülikooli juures lõppema.

Swingtantsude perekonda kuulub suur hulk afroameerika tantse, mille nn maaletoojaks Eestis on Piret Torm-Kriis tantsuklubist MODUS.
Loe swingtantsus lähemalt: http://www.hot.ee/modus/2009_2010/swing.htm


SHOWTANTS
Efektsed kaasaegsete tantsustiilide (disco, ladina, showjazz jne.) meelelahutuslikud tantsunumbrid kaasaegse muusika järgi. Efektsust lisavad kostüüm, atraktiivsus ja sünkroon.